Kooliruumide õige valgustus aitab parandada õpilaste enesetunnet ja õppeedukust. Lisaks nõuete­kohase valgustustiheduse tagamisele on oluline vältida värelust ja pimestamist.

Valgustuse mõju õppeedukusele on põhjalikult uuritud. Võrrelnud õppetulemusi päevavalguseta ja päevavalgusega klassiruumides, leidsid teadlased, et lapsed õppisid tulemuslikumalt päevavalgusega ruumides. See võis olla tingitud järgmiste tegurite koosmõjust: parem nähtavus, kõrgem valgustustihedus, parem värviesitusindeks, valguse parem spektraalne koostis, väreluse vähendamine, päevavalguse vallandatud biokeemilised reaktsioonid organismis jt. Kuigi uuring keskendus päevavalgusele, kohaldatakse enamikku nimetatud teguritest ka kunstliku valgustuse puhul. Hea valgustus parandab nägemis- ja tähelepanuvõimet ning meeleolu ja väldib selliseid visuaalseid probleeme nagu peegeldus ja värelus.

Millal magada ja millal õppida?

Eesmärk on saavutada ruumides selline valgus, mis võimaldab näha. Mida rohkem valgust, seda paremini inimene teoreetiliselt näeb, seda kiiremini saab ta lugeda jne. Seda aga vaid juhul, kui miski ei pimesta teda ning pole muid segavaid tegureid. Koolide valgustusele on kehtestatud soovituslikud miinimumnõuded (EN12464-1 – siseruumide töökohavalgustus). Tegemist on absoluutse miinimumiga, millest kõrgem valgustustihedus on alati soovitatav. Normide eesmärk on tagada põhiliste visuaalsete nõuete täitmine. Kui klassiruume kasutatakse lisaks õppetööle päevasel ajal ka täiskasvanute õppeks õhtuti, peab valgustus olema planeeritud „halvimaks stsenaariumiks”.

Tulemusliku valgustuse tagamiseks tuleb see suunata eelkõige klassipinkide lugemispiirkonnale ja tahvlile. Õpetaja liikumise piirkonnas on vaja tagada piisavalt kõrge vertikaalne valgustustihedus, mis näitab, kui hästi me näeme inimeste nägusid ja näoilmeid.

Kehatemperatuuri ja erksuse ööpäevane rütm sõltub hormoonide melatoniini ja kortisooli sekretsiooni tasemest. Inimesed on loiumad hommikul ja varajasel pärastlõunal. Uuringud on näidanud, et subjektiivne tähelepanelikkus ja visuaalsete ülesannete täitmise kiirus on madalam varahommikul. Et valgus mõjutab kortisooli taset organismis, muutes inimesed erksaks, aitab kõrgem valgustustihedus vältida hommikust unisust ja parandada õppimist. Õpilased, kes õpivad päevasel ajal, on parema sooritusvõimega.

Alates 2003. aastast, kui jõustus uus töökohavalgustuse standard, mis käsitleb muu hulgas klassiruumide valgustusnõudeid, on keelatud peavalu ja silmade väsimust põhjustavad magnetliiteseadised. Probleemid kaovad, kui magnetliiteseadised asendada energiatõhusamate ja pikemaealiste elektrooniliste liiteseadistega, enamikul valgustitel on võimalik vahetada ainult liiteseadised.

Valgustuse mõju enesetundele

Viimastel aastatel on põhjalikult uuritud valgustuse mõju inimestele ja tuvastatud puuduliku valgustuse ja lühinägelikkuse arengu vaheline seos. Kõrgem valgustustihedus kutsub esile pupillide ahenemise, mistõttu lähedal olevate objektide vaatamiseks tuleb silmi vähem fokuseerida – seega vähem pingutada. Valgustustihedus on piisav, kui pupill on lugemisel või teleri vaatamisel ahenenud 2–3 millimeetrini.

Lühinägelikkuse vältimiseks peavad klassiruumid olema piisavalt valgustatud, lapsed vaatama telerit lisavalgustusega ja kodutöid tehes kasutama lisaks kohtvalgustusele ka üldvalgustust. Koolide ülesanne on tagada, et klassiruumide valgustus ületaks soovitatavat miinimumtaset, et kasutataks ainult elektroonilisi liiteseadiseid ja et paigaldatud valgustus tagaks õiges kohas õigel ajal vajaliku hulga valgust.

--
Tarmo Velt
Elektroskandia Eesti