Käesolevas artiklis tutvustatakse Rootsis kasutusele võetud uusi kontorivalgustuse põhimõtteid, millespearõhk on energia säästmisel ja nägemishügieenil. Artikkel põhineb Tööndus- ja Tehnikaarendusinstituudi (Närirgsoch teknikutvecklingsverket, Nutek) väljaandel Belysning på kontor (Valgustus kontoris).

Puudulik valgustus ei tee nägemist kunagi täiesti võimatuks, kuid võib olla normaalse nägemistöö jaoks liiga nõrk ja põhjustada valetoiminguid. Pikaaegne töötamine puudulikult valgustatud ruumis on füüsiliselt ja psüühiliselt väsitav. Keskendumisraskused ja töövõime langus onsageli tingitud just puudulikust valgustusest. Kahjuks ei taju inimene mittealati, et viga on valgustuses, vaid hakkab otsima oma ebamugavustunde põhjusi mujalt.

Kontoritöödel tuleb tagada eeskätt piisavalt kõrge valgustustihedus, eriti lugemispiirkonnas. Tähtis on ka see, et nägemisväljas ei oleks segavaid peegeldusi ega liialt heledaid pindu.

NUTEKi kontorivalgustusjuhendid sisaldavad nõudeid ja soovitusi. Nõudeid tuleb täita igal juhul,soovitusi aga on kasulik silmas pidada kõrgekvaliteetse ja energiasäästliku valgustuse saavutamiseks.

Valgustusnõuded ja soovitused on jagatud alljärgnevasse kolme rühma:

1. Valguse kvaliteet ja valguslik komfort:
   • valgustustihedus
   • räigus, heledus ja heledusjaotus
   • suhteline kontrastinähtavus
   • värviesitus ja värvitemperatuur
   • peegeldused
   • valguse pulsatsioon
   • valgustite paiknemine
   • elektri- ja magnetväljad
2. Energia kokkuhoid:
   • kõrgsagedusmuundurite kasutamine
   • paigaldatud võimsuse õige valik
   • valgustuse energiasäästlik juhtimine ja reguleerimine
3. Keskkonnasõbralikkus:
   • meetmed, millega välditakse keskkonnasaastamist elavhõbedaga jt kahjulike ainetega.

Valgustustihedus

Valgustiheduse suurenemisel inimese nägemisvõime kasvab, kuid ainult teatud piirini, mis saavutatakse, võrreldes otsese päikesevalgustusega, suhteliselt väikese valgustustiheduse juures. Valgustustiheduse valikul tuleb arvestada valgusallikate valgusvoovähenemistnende vananemisel; tavaliselt võetakse vähenemisteguriks 0,8.

Nõuded:

• lugemistööpiirkonnas peab keskmine valgustustihedus olema vähemalt500 lx;
• tööpinna keskmine valgustustihedus peab olema vähemalt 300lx,
• ruumi üldvalgustustihedus kõrgusel 0,85 eitohi kusagil olla alla 100 lx;
• püstpinna valgustustihedus kohtades, kus teksti loetakse püstpinnalt (arvutuslikul kõrgusel 1,2m), ei tohi olla alla 100 lx.

Soovitus:

• valgustustihedus arvutikuvari vms. pinnal ei tohiks ületada 100 lx.

Räigus, heledus ja heledusjaotus

Pinna heledust mõjutavad pinnale langeva valguse suund ja pinna peegeldusomadused. Valgustid tuleb paigutada nii et nägemisvälja heleduse ebaühtlus, mis on üks nägemist halvendavatest teguritest,ei oleks ülemäära suur.

Nõuded:

• valgustid ega nende paigutus ei tohi mõjuda räigelt,
• nägemistööpiirkonnas ei tohi heledus olla üle 1000cd/m2;
• väljaspool nägemistööpiirkonda ei tohi heledus ollaüle 2000cd/m2

Soovitused:

• vältida nägemistööpiirkonnas heledust üle 500cd/m2
• vältida väljaspool nägemistööpiirkonda heledusiüle 1000 cd/m2
• hoolitseda, et nägemistööpiirkonna keskosa vahe-ja äärealade heleduste suhe ei oleks suurem kui 10:3:1,
• hoolitseda, et heleduste suhe kogu nägemisväljas ei oleks suurem kui 20:l.

Kontrastinähtavus

Vaadeldava eseme ( lugemisel nt. teksti) ja selle tausta (lugemisel-paberi) heleduste suhtelist erinevust nimetatakse kontrastiks. Et silm eset temataustastselgelt ja vaevata eristaks, peab kontrast olema võimalikulthea jasilma kontrastilävi (vähim antud valgustusoludes tajutavkontrast)võimalikult madal. Tegeliku kontrasti ja silma kontrastilävevahekordmäärab eseme kontrastinähtavuse, mida lühemaltnimetatakselihtsalt nähtavuseks. Kui valgustusolud erinevad nendest,mille puhultagatakse suurim võimalik nähtavus, toovad need endagakaasa nähtavusevähenemise; nähtavuse suhet suurimasse võimalikkunimetataksesuhteliseks nähtavuseks. Ideaalsetes valgustusoludes on suhtelinenähtavusseega 100%, tegelikes oludes võib aga osutuda väiksemaks.Tegelikevalgustusolude iseloomustamiseks kasutataksegi suhtelise nähtavusevähenemisemäära alla 100%.

Nõue:

• suhtelise nähtavuse vähenemine lugemispiirkonnas ei tohi ollasuurem kui 15%.

Värviesitus ja värvitemperatuur

Et inimese silm värve õigesti tuvastaks, peab valgusallikas värve õigesti esitama. Valgusallika värviesitusomadused on määratud tema värviesitusindeksiga Ra (mille suurim võimalikväärtus on 100) ja värvitemperatuuriga T.

Nõue:

• värviesitusindeks Ra peab olema vähemalt 80.

Soovitus:

• värvitemperatuur tuleks valida 2700...4000K.

Valguse pulsatsioon

Kui lahenduslambid talitlevad võrgusagedusel 50Hz, pulseerib nende valgusvoog sagedusega 100Hz. Pulsatsiooni sügavus oleneb lambi tüübist ja lülitusskeemist ning võib inimesel esile kutsuda väsimust ja peavalu.

Nõue:

• valguse pulsatsiooni vältimiseks tuleb luminofoorlampe toita võrgust üle kõrgsagedusmuundurite (kõrgsagedus-liiteseadiste).

Peegeldustegurid

Nõuded:

• ruumi pinnad peavad olema matid (mitteläikivad);
• keskmine peegeldustegur peab lael olema vähemalt 80%, akendega seinal vähemalt 70%, muudel seintel vähemalt 60%,põrandal 20-40%, töölaual 30-60%. Nimetatud nõuded käivad möbleerimata ruumi kohta, kuid nad võiksid jääda samaks ka möbleeritud ruumis.

Magnetväljad

Valgustite paigaldamisel tuleb hoolitseda selle eest, et valgustid ja muud metallosad oleks õigesti maandatud ja et kõrgsagedus-liiteseadised oleks varustatud häiretevastaste filtritega.

Soovitus:

• magnetvälja induktsioon peaks sageduspiirkonnas I(5Hz...2kHz)olema alla 250nT;
• sageduspiirkonnas 11(2...400kHz) peaks magnetvälja induktsioon olemaalla 25nT.

Elektriväljad

Soovitus:

• sageduspiirkonnas I (5Hz...2kHz) peaks elektrivälja tugevuse efektiivväärtus olema alla 25V/m;
• sageduspiirkonnas 11(2.400kHz) peaks elektrivälja tugevuse efektiivväärtus olema alla 2,5V/m.

Kõrgsagedusmuundurid

Nõue:

• et vältida valguse pulsatsiooni ning vähendada valgustus-paigaldisetarbitavat võimsust, tuleb kasutada valgusteid, mis on varustatud kõrgsagedusmuunduritega.

Soovitus:

• normaalkõrgusega (kõrgusega alla 3m) väikestes kontori-ruumides(kuni 10m2) tuleks paigaldatud võimsus võtta enimalt 12W/m2 , suurtes kontoriruumides (üle 10m2 ) aga enimalt 10 W/m2.

Energia säästmine

Nõuded:

• et saavutada võimalikult väikest energiakulu, tuleb jälgida valgustuse õiget ruumilist ja ajalist kasutamist;
• ruumides, kus see töö iseloomu ja energia kokkuhoiu seisu-kohalt on põhjendatud, tuleb kasutada valguse juhtimis- ja reguleerimissüsteeme.

Keskkonnasõbralikkus

Suhteliselt suur osa (3%) elavhõbedast, mis satub saastena keskkonda, on pärit luminofoorlampidest. Vanemat tüüpi luminofoorlambid sisaldasidkuni 15.25mg elavhõbedat, uuemad (nt. General Electricu XL-lambidja Philipsi NG-lambid) aga ainult 3.4mg (U. 0,67?g/lm).

Nõue:

• lõpunipõlenud lambid tuleb saata jäätmehooldusettevõttesse.

Soovitus:

• lampide valikul tuleb eelistada võimalikult väikese elav-hõbedasisaldusega lampe.

 

Toimetaja märkus

Nagu näha, ei erine Rootsi kontorivalgustusnõuded kuigi oluliselt meie omadest. Väärib esiletõstmist kõrgsagedusmuunduritega varustatud valgustite kohustuslik kasutamine, mis on aga ka mõistetav, sest nende väljundsagedus (20...40 kHz) välistab täielikult valguse pulsatsiooni ning liiteseadise müra, suurendab lampide valgusviljakust ja tööiga ning tagab lampide kiire ja vilkumisvaba süttimise. Peale selle on võimsuskadu kõrgsagedusmuunduris u. 2 kordaväiksem kui traditsioonilises drossel-ballasttakistis. Kõrgsagedusmuundurvõibolla reguleeritav ja anda seega võimaluse ka valgustustvastavalt vajaduselesujuvalt (ning soovi korral automaatselt) nõrgendadavõi tugevdada.Kõrgsagedusmuunduri eelised teiste liiteseadisteees kompenseerivadenamasti täielikult tema kõrgema hinna. Tallinnason nad kasutuselisegi nt. trammivagunite valgusteis.